Liiga palju asju

Enne jõule tahtsin saada laste tuppa rohkem ruumi "jõuluvana" kinkide

jaoks. Mu tunded on natuke vastuolulised jõuluvana suhtes, järgmine

aasta küsin kas ta võiks tuua rohkem "kogemuse" asju. Mõte oli

selline,et saaksin niimoodi  paljudest asjadest lahti kui võimalik aga

see kahjuks päris nii ei läinud. Ma ei tea kas lapsed käitusid liiga

hästi või milles asi oli  aga nüüd on meil  asju rohkem  kui enne

jõule. Jõulude ajal ma ei söönud, ega joonud ennast täis, aga asjadest

sain küll isu täis. Nüüd siis kui on käes uus aasta, tahaksin saada

selle kaose jälle kontrolli alla. Mul on asjadega väga

vastuoluliseid tundeid. Vahest ma olen väga põnevil asjadest ning

arvan, et see on täitsa ok, samas need samad asjad ajavad mind

lihtsalt  närvi. Arvan nii, et kui asju on liiga palju, siis on raske

elada normaalset.

Ma tahan saada selle kaose kontrolli alla

Nüüd kui ma olen jälle tööl ja lapsed on lasteaias, on positiivne asi

see, et meil on ka muu elu ja me ei jõua kodu nii ruttu segamini

ajada. Nüüd ma saan aru mis tähendab sõna "ruuhkavuodet" soome keeles,

selle otsetõlge on ummikuaastad (liiklusummik). Nagu öeldakse, see oli

nagu märg rätt näkku, kui vähe  meil õieti aega on. Õnneks meil on

kaks inimest kes viivad ja toovad lapsed lasteada. Ma ei saa küll aru,

kuidas küll seda teevad näiteks inimesed, kes elavad üksi oma lastega

ja kui näiteks töökohtki on tunni võrra  kaugemal kui lasteaed,

liiklusummikutest rääkimata. Noh võib-olla see on lihtsalt alguse asi

ja kui me saame oma rutiini kätte, siis asjad lähevad kergemaks.

Võibolla ma olen ka natuke pettunud sellest, et minu äge

organiseerimisprojekt oleks pidanud olema minu meelest valmis siis

kui lähen tagasi tööle. Kodu oleks pidanud olema tipp-topp, asju palju

vähem, ja see lühike aeg, mis meil on, oleksin tahtnud veeta oma pere

ja sõpradega, mitte orangiseerides asju. Ehk peaksin vaid endale

lihtsalt üles tunnistama, et minu probleem pole mitte organiseerimine

(selles ma olen väga hea), vaid see kuidas seda ülalpidada, vot see

on juba teine asi. Ma peaksin aru saama, et organiseerimine ei ole

projekt vaid protsess.

Mul on väga vastuoluliseid tundeid. Vahest aitab see, et paned asjad

lihtsalt suuremasse perspektiivi. Mis vahet sellel on, kas sul on kodu

segamini või ei, tähtis on see, et  kõigil on tervis korras jne.

Teisalt aga, ma ei taha et elu oleks vaid toimetulemine, ma tahan ka

nautida elust! Ma arvan, et ma tulen jälle ja jälle  samale arvamusele

nagu teen seda tihti elus, kuldne kesktee on parim!