Enne jõule tahtsin saada laste tuppa rohkem
ruumi "jõuluvana" kinkide
jaoks. Mu tunded on natuke vastuolulised
jõuluvana suhtes, järgmine
aasta küsin kas ta võiks tuua rohkem
"kogemuse" asju. Mõte oli
selline,et saaksin niimoodi paljudest asjadest lahti kui võimalik aga
see kahjuks päris nii ei läinud. Ma ei tea kas
lapsed käitusid liiga
hästi või milles asi oli aga nüüd on meil asju rohkem
kui enne
jõule. Jõulude ajal ma ei söönud, ega joonud
ennast täis, aga asjadest
sain küll isu täis. Nüüd siis kui on käes uus
aasta, tahaksin saada
selle kaose jälle kontrolli alla. Mul on
asjadega väga
vastuoluliseid tundeid. Vahest ma olen väga
põnevil asjadest ning
arvan, et see on täitsa ok, samas need samad
asjad ajavad mind
lihtsalt
närvi. Arvan nii, et kui asju on liiga palju, siis on raske
elada normaalset.
 |
| Ma tahan saada selle kaose kontrolli alla |
Nüüd kui ma olen jälle tööl ja lapsed on
lasteaias, on positiivne asi
see, et meil on ka muu elu ja me ei jõua kodu
nii ruttu segamini
ajada. Nüüd ma saan aru mis tähendab sõna
"ruuhkavuodet" soome keeles,
selle otsetõlge on ummikuaastad (liiklusummik).
Nagu öeldakse, see oli
nagu märg rätt näkku, kui vähe meil õieti aega on. Õnneks meil on
kaks inimest kes viivad ja toovad lapsed
lasteada. Ma ei saa küll aru,
kuidas küll seda teevad näiteks inimesed, kes
elavad üksi oma lastega
ja kui näiteks töökohtki on tunni võrra kaugemal kui lasteaed,
liiklusummikutest rääkimata. Noh võib-olla see
on lihtsalt alguse asi
ja kui me saame oma rutiini kätte, siis asjad
lähevad kergemaks.
Võibolla ma olen ka natuke pettunud sellest,
et minu äge
organiseerimisprojekt oleks pidanud olema minu
meelest valmis siis
kui lähen tagasi tööle. Kodu oleks pidanud
olema tipp-topp, asju palju
vähem, ja see lühike aeg, mis meil on, oleksin
tahtnud veeta oma pere
ja sõpradega, mitte orangiseerides asju. Ehk
peaksin vaid endale
lihtsalt üles tunnistama, et minu probleem
pole mitte organiseerimine
(selles ma olen väga hea), vaid see kuidas
seda ülalpidada, vot see
on juba teine asi. Ma peaksin aru saama, et
organiseerimine ei ole
projekt vaid protsess.
Mul on väga vastuoluliseid tundeid. Vahest
aitab see, et paned asjad
lihtsalt suuremasse perspektiivi. Mis vahet
sellel on, kas sul on kodu
segamini või ei, tähtis on see, et kõigil on tervis korras jne.
Teisalt aga, ma ei taha et elu oleks vaid
toimetulemine, ma tahan ka
nautida elust! Ma arvan, et ma tulen jälle ja
jälle samale arvamusele
nagu teen seda tihti elus, kuldne kesktee on
parim!
